Kliiniline psühholoog

Kes on kliiniline psühholoog?

Kliiniline psühholoog on akadeemilise psühholoogiaalase magistriharidusega ja kutsetunnistusega vaimse tervise spetsialist, kel on psüühikahäirete hindamisest ja ravist süvendatud teadmised ja oskused. Kliiniline psühholoog võib erioskuste-teadmiste omandamisel spetsialiseeruda psühhoteraapia, lapsepsühholoogia, kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia või neuropsühholoogia erialadele.

Spetsialiseerumine kliinilises psühhoteraapias nõuab teadmisi ja oskusi kontrollitud mõjususega teraapiametoodikatest, mis põhinevad teaduslikel teooriatel.

Spetsialiseerumine kliinilises lapsepsühholoogias nõuab lapse psüühika iseärasuste ja psüühikahäirete tundmist ning oskust töötada last ümbritsevate inimestega.

Millal kliinilise psühholoogi poole pöörduda?

Inimesed pöörduvad psühholoogi poole väga erinevatel põhjustel. Need võivad olla igapäevaprobleemid, probleemid lähisuhetes või mured enda või lähedaste vaimse tervise pärast. Vaimse tervise probleemid on nii laialt levinud, et pea pooled inimesed võiksid mingil eluetapil psühhiaatrilise diagnoosi saada.

Enimlevinud kaebusteks on:

• püsivalt alanenud meeleolu;
• ootamatud ärevushood;
• pidev pinge- ja hirmutunne;
• võimetus lõõgastuda;
• unehäired;
• söögiisu muutused;
• raskused emotsioonide ohjamisel;
• pealetükkivad negatiivsed mõtted;
• rahuolematus iseenda ja oma välimusega jms.

Aeg-ajalt võib kõigil elumuutuste ja stressi foonil neid kaebusi ilmneda, siis tuleks endale natuke aega anda – proovida teadlikult meelepäraseid tegevusi teha, tõsta füüsilist aktiivsust ja kasutada muid eneseabivõtteid iseenda aitamiseks. Kuid kui see ei aita, siis pole mõtet enam oodata, vaid pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole. Kliiniline psühholoog saab esmase vastuvõtu käigus hinnata teie kaebuste iseloomu ja raskusastet ning anda infot edasise ravivajaduse osas.

Mida kujutab endast kliinilise psühholoogi vastuvõtt?

Esimene kohtumine kestab ligikaudu 90 minutit ja kulub tavaliselt vastastikuseks tutvumiseks, probleemide ja tausta kaardistamiseks, psühhoteraapiavajaduse väljaselgitamiseks ning eesmärkide seadmiseks. Kui järgmisteks kohtumisteks vajadus tekib, siis need on reeglina 50-minutilised ja sisaldavad süstemaatilist tööd probleemide leevendamise ja vaimse tervise parendamise nimel.

Mis on psühhoteraapia?

Psühhoteraapia on protsess, mille eesmärgiks on mõtlemise, tunnetuse ja käitumise sihipärane muutmine, et aidata inimesel kohasemalt igapäevaelus toime tulla.

Psühhoteraapia on ravimeetod ning selle rakendamiseks on spetsialistil vaja omada ka baasteadmisi füsioloogiast, psüühiliste protsesside toimimisest ja vaimsete häirete eripäradest. See ei tähenda, et kliinilistel psühholoogidel enne psühhoteraapiaväljaõpet need teadmised puuduksid, kuid aastaid kestev teraapiaväljaõpe ja oskuste praktiseerimine teeb psühholoogi mingis ravimeetodis oluliselt pädevamaks ja tagab praktilised sekkumisoskused.

Psühhoteraapiate koolkonnad on väga erinevad, seepärast tasub alati uurida, millise teraapiaväljaõppega on valitud spetsialist.

Mis on kognitiiv-käitumisteraapia?

Kognitiiv-käitumisteraapia lähtub ideest, et see kuidas ja mida me mõtleme, ning kuhu me oma tähelepanu suuname, mõjutab vahetult ka meie emotsioone ja käitumist. Elu jooksul kujunenud skeemid iseendast, maailmast ja teistest mõjutavad meie igapäevaelu otsuseid ja emotsionaalset seisundit rohkem, kui me sellest sageli teadlikud oleme. Kognitiiv-käitumuslik lähenemine aitab inimesel saada teadlikumaks oma mõtlemisprotsessidest ning leida kohasemaid viise oma emotsioonidega toimetulekuks.

Kognitiiv-käitumisteraapia on osutunud mõjusaks ravimeetodiks ärevushäirete, stressi ja traumaga seotud häirete, meeleoluhäirete, söömishäirete, unehäirete, sõltuvushäirete, isiksusehäirete, kroonilise valu, aktiivsus-tähelepanuhäire ja käitumishäirete puhul.

Mis on dialektiline käitumisteraapia?

Dialektiline käitumisteraapia (DKT) on teaduslikult tõendatud mõjususega psühhoteraapia, mille eesmärgiks on aidata inimestel õppida ja harjutada uusi oskusi nagu emotsioonide regulatsioon, pinge talumine, teadveloleku oskused ja suhtlemise tõhustamine selleks, et kujundada endale elamisväärne elu. „Dialektilisus“ tähendab vastandlike poolte olemasolu tunnistamist ja püüdlust leida nende ühisosa, „käitumisteraapia“ tähendab, et muutust luuakse oma käitumise märkamise, analüüsimise ja muutmise abil. Iseenda aktsepteerimine ja oma käitumise muutmine näivad justkui vastandlikud tegevused, ent läbi DKT oskuste omandamise on need kaks eesmärki saavutatavad.

Dialektiline käitumisteraapia on mõeldud inimestele, kel on raskusi oma emotsioonide reguleerimise, pinge talumise ja pideva meeleolu kõikumisega, mis halvimal juhul viivad ennast kahjustava käitumiseni (liigne alkoholi tarvitamine, enesevigastamine, liigsöömine ja muud impulsiivsed käitumised).